Pärast lõunal.

Chris naeratas samuti: "ja samas nii üksik."

"Jah,"ning ta vaatas mere poole.

Chris viis pilgu samuti merele.

Isabella pilk oli endiselt merel: "ilus." Lausus ta peaaegu sosistades.

Chris vaid noogutas.

Isabella ei lausudnud sõnagi. Ta vaatas ainiti mere poole.

"Oled midagi leidnud ka?" küsis noormees äkki.

"Mida ma leidnud olen?" Muigas Isabella.

"Mõtteid," tuletas Chris neiule meelde, kuidas sai keegi nii blond olla.

"Ma ei tulnud siia täna mõtteid koguma." Muigas ta.

Chris noogutas: "siis küll jah."

Isabella naeratas: "Millega sa siis veel tegeled?"

"Suurt millekagi. Muusika kõrvalt ei jää aega millegi muuga tegeleda. Pidevalt peab kuskil olema ja jälle midagi tegema," selgitas Chris: "ma olen püüdnud kirjutada raamatut, aga see ei tule mul välja."

"Millest või kellest sa raamatut kirjutasid?" küsis ta.

"Tuuritamisest. Sellest, kuidas ma vahel olen kuid kodust eemal ega näe lähedasi," vastas Chris.

"Ja miks sa seda siis lõpuni ei kirjuta? Aega pole?" oletas ta.

Matt noogutas: "aega napib jah. Koduste jaoks kõige rohkem, see on kohati täiesti talumatu."

"Kahju, sellest tuleks hea raamat." Lausus Isabella.

Chris kehitas õlgu: "vaevalt kedagi väga huvitaks."

"See läheks peale," naeratas ta siis. "Mind."

Chris muigas: "jah, müüki asjal ilmselt oleks."

"Aga millel siis eiolesk?" Küsis ta naeratades ning hammustas halahuult.

"Millel ei oleks müüki? Kõigel, mis on avalik," sõnas Chris.

"No seda küll. Aga su fännid ostakid kindlasti selle ja arvatavasti ka teised inimesed, kuna see on ikkagi nagu sinu elulugu, ja kuna sa oled nii aktiivne ning sinust on palju uudiseid." Naeratas ta. "See raamat saaks hea läbimüügi."

"Aga kas on mõtet kirjutada ainult läbimüügi nimel?" küsis Chris ise sel mõtet leidmata.